Lapsevanemale

Nii lapse ema kui isa, palun tutvuge
nendega. Tutvustage neid vajadusel ka vanavanematele.
1. Lastehoiuga alustamine on uus olukord kogu perele. Lapse jaoks on loomulik
ja ka tervislik uuele elusituatsioonile kuidagi reageerida. Ka tekkivatele
rasketele tunnetele, igatsusele ja vihale tuleb anda ruumi ja mõistmist. Lapsed
võivad reageerida uuele olukorrale vägagi erinevalt, näiteks: unehäiretega,
söömishäiretega, voodimärgamisega, viha ja trotsiga vanema vastu, hommikul
vanema külge klammerdumisega, nutmisega hommikul vanemast lahkumisel,
lastehoiu tegevustes osalemisest keeldumisega. See kõik on nn normaalne.
2. Samuti on loomulik, et laps ei reageeri dramaatiliselt. Laps võib olla üsna
õnnelik, et saab lastehoidu minna. Ta on elevil ja rõõmus kõige uue üle. Laps
võib hakata uuele olukorrale reageerima pisut hiljem, kui lastehoidu minekust
on juba mõnda aega möödas. Seegi on normaalne. Olukord võib aga
lapsevanema segadusse ajada: “Miks laps nüüd ei taha hoidu jääda, kui kõik
tundus juba nii hästi minevat?” Asi on selles, et lapsele sai selgeks, et see ongi
nüüd tema elu, ta peabki hakkama lastehoius iga päev käima. Uudsus on
kadunud ja asemele on tulnud „karm reaalsus“.
3. Alguses võib laps haigestuda sagedamini. Peale haigusperioodi uuesti hoidu
tulles on tagasilöögid lapse meeleolus ja käitumises tavalised. Samuti võivad
ilmneda tagasilöögid näiteks peale reisi.
4. Uuega kohanemiseks võib kuluda paar kuud, mõnikord ka kuni pool aastat.
Kohanemist võib toetada see, kui lapse toob hommikul hoidu isa.
5. Kohanemist toetab asjaolu, kui vanem saab temale olulisemates asjades siiralt
usaldada lastehoidu ja lapse eest hoolitsevaid täiskasvanuid. Kui miski teile
muret teeb, kui te milleski kahtlete, kui teil on küsimusi, rääkige sellest koheselt
lastehoiu töötajatega.
6. On abiks, kui last hoidu toov vanem ja hoiu töötaja vahetavad hommikuti
mõned neutraalsed repliigid. Laps näeb, et vanem viib teda rõõmsas meeleolus
hoidu ja nii kujuneb lapsel arusaam, et see on üks igavesti tore koht, kuhu ta
ilma vanemateta jääma peab.
7. Alla 3-aastane lapsel puudub veel kuvand sellest, et vanem tuleb talle kindlasti
järgi. See tekitab lapses pingeid ja närvilisust. Väikelaps võib õhtul, kui vanem
järgi tuleb, käituda nn „võimatult“: keeldub mängu lõpetamisest, lööb
vanemat, sülitab tema pihta, nn ei kuuletu jne. Laps on terve pika päeva olnud
reeglistatud keskkonnas võõraste inimeste hoole all ja nüüd, kui vanem ilmub,
siis ta niiöelda „karistab“ vanemat tema hommikuse mahajätmise eest. Laps on
teid terve päeva oodanud ja igatsenud, ta on teist puudust tundnud. Kuvandi
kujunemine, et vanem tuleb kindlasti järgi, võtab aega. Olge kannatlik. Varuge
lapsele järele tulles aega ja minge korraks selle tegevuse juurde, millega laps
parasjagu tegeleb. Lõpetage temaga koos see viimane tegevus. See võtab vaid paar minutit.  Sellega te annate sõnumi, et ka teie olete valmis lapse järgi ootama. Ja see annab lapsele teadmise, et te armastate teda.
8. Hea on alustada lühematest päevadest.
9. Õppige vanematena (ka vanavanematena) uut kohta tundma. Küsige küsimusi
ja vajadusel tehke ettepanekuid. Vanematena tunnete oma last kõige paremini,
andke lastehoiu töötajatele olulistest asjaoludest kindlasti teada. Lastehoius
on omad reeglid ja kõiki vanemate soove rahuldada ei saa, ent paindlikkuseks
on kindlasti ruumi.
10. On loomulik ja arusaadav, et laps igatseb päeva jooksul oma vanemaid.
Lapsele võib abi olla, kui tal on kaasas mälestus vanemast, nt foto või on lapsel
kaasas mingi oma lemmiklelu. Vanemana te kindlasti teate, millest võiks teie
lapse puhul abi olla.
11. Hommikul last lasteaeda tuues ära viivita lahkumisega, vaid soovi rahulikult
ilusat päeva, kallista ja anna musi ning siis lahku. Isegi kui laps nutab ja
klammerdub sinu külge, siis sõnum sinu enda käitumisega on: “Kõik läheb
hästi, kuigi praegu on tuju paha. Ma käin tööl ära ja tulen kohe siia.”
Aktsepteerige lapse ahastust ja proovige samal ajal last “emotsionaalselt
nakatada” kindlustundega, et kõik läheb hästi ja tulete pärastlõunal tagasi.
Ärge hiilige minema, ilma et laps seda märkaks. Ärge tehke seda mitte kunagi.
12. Kui tulete õhtul lapsele järele, näidake rõõmu lastehoiu töötajate ja lapse
taasnägemise üle. Keskenduge kogu oma tähelepanuga lapsele, nt ära räägi
samal ajal telefoniga. Vahetage lasteaias täiskasvanuga lühisõnumeid päevast.
Ärge kiirustage. Kiirustades annad Sa sõnumi, et lähme siit kiiresti minema, see
on üks vastik koht.
13. Eriti algstaadiumis on hea, kui hoiupäevajärgsed pärastlõunad või õhtud saab
lapse maha rahustada lapsega ühiselt aega veetes. Jõudes lapsega koju,
mängige ja tegelege temaga vähemalt 20 minutit ja alles siis minge oma
toimetuste juurde.
14. Kui vähegi võimalik, ärge viige kohanemisperioodil (6 nädalat) sisse muid
suuremaid muutusi lapse elus, näiteks lutist loobumine, eraldi tuppa iseseisvalt
magama panemine, remont lapse toas.
15. „Teie lapse homne päev saab alguse täna õhtul.“ Hoidke õhtud rahulikud ja
pühendage aega lapse ööunne sättimise rituaalidele. Vältige lapse väikses
ekraanis viibimist vähemalt tund enne ööunne minekut. Hoiupäeval ärgake ise
piisavalt vara, tehke ära enda isiklikud toimetused ja kui laps ärkab, saate
temale tähelepanu pühendada.
Mesimummi lastehoid
Ene Paadimeister (koolieelse pedagoogika ja psühholoogia õpetaja/koolieelse
kasvatuse metoodik)

AEG – Planeerige harjutamise aeg ka oma tööplaanidesse. Seda on vaja, et saaksite
rahulikult last tuua ja talle pisut varem järele tulla. Proovige leida üks-ühele aega ka
õhtuti, et olla lapsega koos ja päeva pingeid maha võtta.

KONKREETSUS – Soovitame olla aus ja konkreetne: räägi lapsele, mis teda sellel päeval
ees ootab, et ta jääb teiste lastega mängima ja emme või issi läheb tööle. Kindlasti öelge
lapsele kui kaua ta lasteaias on ning millal koju saab (nt pärast söömist või magamist).
Tee lapsele kalli-musi-pai, lehvitage aknalt. Lapsevanem ise võiks sealjuures
olla rõõmsameelne, kindel ja rahulik, sest laps tunnetab vanema emotsioone ja need
kanduvad temale üle. Vanemad peaksid andma hoidjale võimaluse last lohutada ja
rahustada, kui laps üleandmisel nutab. Kui laps tajub vanemate usaldust hoidja suhtes
aitab see ka temal uusi lähedussuhteid luua.

JÄRJEKINDLUS – Esimesed 1-2 nädalat tasub lapsehoius käia ilma vaheaegadeta,
seega pigem lühemad päevad, kuid kõigil päevadel. Hiljem võib rütmi muuta ja
pakkuda lapsele puhkepäevi nädala sees. Enamik väikelapsi siiski aastaringselt
viiepäevaseid pikki töönädalaid lastehoius ei veeda, nad vajavad puhkust ka nädala sees
või vähemasti lühemaid päevi puhkehetkedeks.

NUTT – See on normaalne ja vabastab lapse pingest. Lapsevanema pikk kohalolek võib
teha lahkumise veelgi keerulisemaks, aga proovige tunnetada oma lapse valmisolekut.
Laps näitab enamasti oma rahulolematust uue situatsiooni ja muutusega läbi nutu, siiski
ei tähenda see, et ta ei kohane uue olukorraga. Tihti lapsed, kes nutavad vanemate
lahkudes, rahunevad kiirelt pärast ukse sulgumist ning hakkavad mängima. Tasub meeles
pidada, et nutt näitab eelkõige lapse ärevust, aga mitte seda, et talle lastehoius ei meeldi.
Samuti on tavapärane, et lapsed nutavad keskkonna vahetuse tagajärjel: nii on päeva
kõige nutusemad hetked õue minnes ja sealt tulles.

ETTEVALMISTUS – Et üleminek tuttavast keskkonnast uude oleks sujuv, oleks hea last
veidi ette valmistada. Hea oleks järgida lasteaiale sarnast päevakava (söömise ja
magamise aegu). Tutvuge eelnevalt lasteaia ruumide ja õpetajatega, ärge kartke esitada
küsimusi. Rääkige, mida lasteaias tehakse, kuidas lapsed seal käivad. Võite tasapisi ka
kodus harjutada last sellega, et ema käib ära (poes) ja tuleb siis tagasi. Harjutage ka
eneseteenindamisoskusi (ise söömist, riietumist, wc-s käimist), nende tegevustega
hõlpsamalt toimetulemine muudab lapse enesekindlamaks. Keskenduge ka kvaliteetse
ööune tagamisele ja unehügieenile üldisemalt.

RUTIIN – Lapsele sobib rutiin, see teeb uue olukorra lihtsamaks ja turvalisemaks.
Seadke sisse hommikused kindlas järjestuses tegemised (hambapesu, kammimine,
riietumine, söömine). Oluline, et seda tehakse kiirustamata (reaalsuses raske, kuid
vajalik). Lasteaiast tulles tehke midagi koos: lugege, joonistage, mängige. Siis oskab laps
seda ühist koos olemist oodata.

TAGASILÖÖK – See tuleb ühel hetkel kõigil, kellel suuremal, kellel vähemal määral. Algus
võib olla uus ja huvitav, aga kui laps saab aru, et nii jääbki, võib tekkida vastuseis ja laps
keeldub lasteaeda tulemast. Olge kannatlik, jääge rahulikuks ja uskuge, et laps on
võimeline kohanema. Ärge seadke kiireid eesmärke, et nädala pärast on laps kohanenud.
Liikuge samm-sammult ja tundke koos rõõmu väikestest edusammudest.

Lastegrupiga liitumine ja suhete loomine eakaaslastega on järjekordne väljakutse lapsele.
Väikesed lapsed on enamasti „egoistlikud“. Grupiga liitudes õpivad nad oma „egoismiga“
toime tulema: näiteks, et mänguasjad ei ole ainult neile, vaid neid tuleb teistega jagada.
Neil tuleb ka õppida oma järjekorda ootama. Lapsed õpivad toime tulema kadedusega
täiskasvanu tähelepanu pärast. Nad õpivad ka teineteist aitama. Grupis olemine on nende
esimene sotsiaalsete oskuste õppimise ja grupiliikmeks olemise ning grupi reeglite
teadasaamise võimalus. Täiskasvanute abiga on lastel võimalik toime tulla
kohanemisperioodiga kaasnevate emotsioonidega ja saada positiivseid sotsiaalseid
kogemusi, mis aitavad neid ka edasises elus oma negatiivsete tunnetega paremini toime
tulla.

• Ära hiilida, kui laps on mänguhoos. See on mugav vanemale, aga ebameeldiv
kogemus lapsele, mis võib õõnestada usaldust. Laps võib hakata edaspidi
vanemat „valvama“, et ta enam ära ei kaoks.

• Eirata lapse tundeid. Laps peab aru saama, et tema tunded on olulised. Püüdke
teda mõista ja tema tundeid peegeldada. Näiteks öelge: “ma saan aru, et sa oled
kurb ja sa tahaksid emmega olla.” Ärge vähendage lapse kurbust öeldes, et ei sobi
või ei tohi nutta. Sagedased vead on lapsele kinnitamine, et pole hullu, siin pole
midagi hirmsat jne. Siis tunneb laps, et teda ei mõisteta ja tema tunded on valed
või vanema jaoks tähtsusetud. Pigem öelge näiteks, et praegu on raske, aga on
vaja harjutada, tuleb tore päev, emme tuleb varsti tagasi, aga peab enne tööl
käima.

• Rääkida negatiivselt lastehoiust ja õpetajatest või tuua oma kunagist
ebameeldivat lasteaia kogemust näidiseks. See ei aita kuidagi kaasa lapse hoiuga
kohanemisele. Usaldage õpetajaid ja uskuge, et tänapäeval on kõik
lapsesõbralikum.

• Premeerida last mänguasjadega, maiustustega. Pigem leidke ühist aega, et midagi
koos teha. Lähedus ja koos olemine on lapsele olulisem.

• Vältige kas-küsimuste esitamist ja õppige last kuulama. Pärast hoius või aias
veedetud aega on loomulik, et vanem soovib lapse päeva kohta rohkem teada
saada. Selle asemel, et küsida: “kas sa sõid?” või “kas sulle meeldis lasteaias?”
küsige hoopis: “mida sa täna sõid?” või “kellega sa täna mängisid?”. Pakkuge
lapsele võimalust oma tunnetest ja päevasündmustest rääkida läbi avatud
küsimuste.

• Vahetusriided ja -jalanõud (eelista selliseid riideid ja jalanõusid, mida on lapsel
võimalikult lihtne ise selga-jalga saada).
• Vajadusel püksmähkmed.
• Paelteta õuejalanõud, mida laps ise jalga saab.
• Sügisest kevadeni on vajalikud ilmastikukindlad õueriided, kummikud / saapad
ja kindad, mis võivad saada mustaks ega lase niiskust läbi.
• Ilmastikule vastav peakate.
• Magamisriided.
• Vajadusel kamm ja patsikummid.
• Riietel ja jalanõudel peaks sees olema lapse nimi.
• Joogikruus+ joogipudel.
• Varuks võiks ka olla lapsel aluspesu, T-särk/ pluus ja sokid
Kõik riided ja jalanõud peavad olema ohutud, pikad sallid ei ole lasteaeda lubatud.
Rühmaruumis võib laps olla mugavates sisejalanõudes, mis ei tohiks olla libedad.
Õpetaja soovitab jalanõusid, millel on kand kinnine ehk kannad toestatud.
Loomulikult teeb iga pere oma valiku ise.